Avalikustame siin väikese kogemusliku jagamise Kundalini jooga õpetaja poolt, mis puudutab praktika mõju Säravale kehale.
“Otsustasime pikkida Eesti Kundalini Jooga Õpetajate Ühingu sügislaagri igasse päeva 31. min. Ajai Alai mantra laulmist. Mantra sai valitud järgmise 2026. aasta numbritele (2+2+6=10, mis on särav keha) pilku heites. Üks võimsamaid mantraid särava keha avamiseks, tugevdamiseks ja puhastamiseks. See räägib ületamatusest, hirmutust jõust, puhtast võidust, jumalikust toetusest, valguse kergusest jne.
Niisiis, alustasin praktiseerimist (lihtne poos, käed põlvedel gyan mudras) kohe peale laagri organiseerimise teemalist koosolekut. Kogesin iga päev mantrat lauldes sageduse tõusu ja lõdvestumist. Jätkasin mantraga peale sügislaagrit. Kuni ühise pööripäeva sadhana hommikuteni, mis oli kui hüpe kõrgemale, sest tõi kaasa muudatuse mudra osas (pisut väljakutsuvamaks ja magusamaks).
Kundalini jooga õpetaja või praktiseerija teekond on kahtlemata igale ühele meist olnud suuremal või vähemal määral muutuste küllane. Märkasin midagi üsna tavatut, kui hakkasin oma juubeli pidu korraldama. Plaanisin külalisi peol üllatada ja kavatsesin selleks ühes showgrupiga laval tantsida ja bändi solistiga duetti laulda. Täiesti ennekuulmatu või on minus siiski olnudki mingi salasoov lavale astuda?! Üleüldse märkasin, et olen oma tahtmisi selgemalt väljendama hakanud. Tahtsin ka selga värviküllast kleiti, saada igati sätitud jms. inimtraditsioonidele vastavat. Kusjuures, välja saadetud kutsed olid veel vägagi pastelsetes toonides. Siiski märkasin enda väljenduma kippuvate tahtmiste võõrapärasust. Miski, mille suhtes ilmselt siis ise ka hinnanguline olnud või ongi see üks õpetajaks olemise lõksudest, ehk samuti mask ju?! Kõik igal juhul plaanipäraselt loodud sai ja tundsin ennast “uues kuues” suurepäraselt. Isegi minu 27 a. poeg ja kaasa poetasid peale “lavale astumisi” peol sõpradele, et nad ikka üldse ei tunne mind! Kui palju potentsiaali meis igas ühes veel peitub?!
Nüüd advendiajal on mõned kutsed erinevatele jõuluteemalistele sündmustele, millest mõnel juba ka viibitud ja tunnen end endiselt värvikülluses suurepäraselt ja samas ikka tasakaalus, sest valik on absoluutselt teadlik. Samas on lisandunud sõnulseletamatu sisemine õnne ja -rahutune mille sarnast ei ole ammu kogenud. Õnnetunne olemisest ja iseendas, iseendana olemisest. Samas ei ole uus kogemus vähendanud (loodan vähemalt) empaatilisust ja alandlikkust, sest ka nende seisundite nupp on käivitatav ja vähemalt sisemisel vaatlusel aktiivne. Ei jää ju kellelegi märkamata, kuivõrd palju valu, kaotust, frustratsiooni, haigusi jms. ümberringi ja väga lähedalgi toimub! Samas tunnen, et saan märksa enam toetada ja olemas olla, kui olen ise terviklik. Ühtlasi on vist vähemalt vähenenud ümbrus- ja lähikonnas olevasse draamasse ära uppumine.
Ja veel üks väga väga vahva leid! Septembris leidsin uuesti tee maalimise ja keraamika juurde, mida olen väga väga armastanud, aga kõik see loomine on vahepeal miskipärast ära kukkunud. Märkan nüüd nii palju selgemini, kui suur vajadus on mul tegelikult luua, kuivõrd palju suurt rõõmu see kõik valmistab ja eks ole need tegevused ka mingil määral meditatiivsed, sest mõte seal tegevuses olles juba uitama ei lähe. Ka need read siin tahtsid ilmselt minust välja lipsata ning jagatud saada!
Lihtsalt imeline on kogeda uuesti enda erinevaid tahke, sest meis ongi kõik olemas!
(LOE: kõivõrd võimas ühine praktika hetkel ikka käimas on ja kaalu vähemalt kindlasti mõnel hommikul osalemist)
(LOELOE: sellesügisestel pööripäeva Sadhana hommikutel saab osaleda kuni 21.12.2025)
Hommikused ärkamised võivad olla väljakutsuvad, kuid kui vahest pisut sättida, on see siiski võimalik. Mõneks korrakski. Zoomis on võimalik osaleda häbenemata ka pildita. Kirsina tordil kuuled ja näed tuttavaid inimesi, nimesid, koged kogukonnatunnet, mis on pimedaimal ajal ja ajal, mil nii paljud end üksi tunnevad tohutult toetav.
Südamest tänulik sellele toetavale teekonnale ja meie oma “kuldsele ketile”, kes traditsiooni loonud ja juba pikkade aastate vältel seda väärikalt hoidnud!
Imekaunist, hoitud ja südamesoojas, -rahus ning -säras pühade-eelset aega kõikidesse peredesse!”