Õpetused
Joogi Bhajan
Joogi Bhajan ehk Harbhajan Singh sündis 26. augustil 1929. aastal praeguse Pakistani aladel ravitsejate ja kogukonna liidrite perekonnas. Üliõpilasaastatel õppis ta võrdlevat usuteadust ja vedade filosoofiat, lisaks sai ta Punjabi ülikoolist majandusteaduse magistrikraadi. Aastaid hiljem omistati talle San Francisco Humanitaarteaduste Instituudis suhtlemispsühholoogia erialal doktorikraad.
Joogi Bhajan sai kundalini jooga meistriks juba 16-aastaselt. 39-aastaselt jättis ta maha tulusa ametkoha India riigiametis, et viia täide oma kutsumus – tuua jooga läänemaailma murdes sellega kundalini joogas kaua hoitud salastatuse traditsiooni. Oma esimese loengu andis ta 1969. aastal Los Angelese võimlas.
Mis on Kundalini jooga?
Kundalini jooga mõistmiseks on kohane alustada põhiküsimusest: mis on jooga? Mõne inimese jaoks võib see olla füüsiliste harjutuste süsteem keha ja vaimu tugevdamiseks, teised näevad joogat rohkem psühholoogilise või filosoofilise praktikana. On ka neid, kelle jaoks võib jooga seostuda mõne religiooniga. Lühidalt aga tähendab jooga sanskriti keeles ühendust – see tuleneb sõnast yuj, mis viitab ühendamisele või ühendumisele.
Seega olemuslikult on jooga suhe – ühendus individuaalse teadvuse ja universaalse teadvuse vahel. Jooga on tehnoloogia, mis võimaldab teadvust avardada, ületada alateadlikke piiranguid ja kogeda oma täielikku potentsiaali – ühendust lõpmatu endaga.
Kundalini jooga tehnikad
Hingamine – elu alus
Üks ühine kogemus on meil kõigil. Meie elu algab esimese sissehingamisega ja lõpeb viimase väljahingamisega. Kogu meie elu on justkui katkematu hingetõmmete jada. Ometi mõtleme hingamisele harvem kui näiteks söömisele või joomisele. Oled sa mõelnud, kui kaua suudad sa elada ilma hingamata? Võrdle seda sellega, kui kaua saad olla ilma toidu või veeta. Seega vastus on lihtne: hingamine on elu alus.
Asendid (Asanad)
Kundalini joogas kasutatakse erinevaid kehasendeid (asanad) kriyade osana. „Kriya“ tähendab sanskriti keeles „tegevust“ – see on harjutuste kogum, millel on kindel järjestus ja eesmärk. Iga kriya ühendab kehasendeid, hingamist (pranayama), käteasendeid (mudrasid) ja sageli ka erinevaid mantraid. Läbi sellise tervikliku ja koordineeritud tegevuse luuakse soovitud füüsiline, vaimne ja energeetiline mõju.
Sādhana – hommikune vaimne praktika
Sādhana (kirjutatakse ka „sadhana“) tähendab sanskriti keelest tõlgituna saavutama ning vaimsetes praktikates on selle eesmärgiks enamasti pühendumus, võimestamine ja vabanemine. See on joogide igapäevane varahommikune vaimne praktika – meele ja keha distsipliin teenimaks hinge. See on päeva esimene kingitus iseendale: võimalus alustada päeva sügava ühenduse, rahu ja selgusega. Enamasti on soovitatav praktiseerida sadhana tenne päikesetõusu, kuid olenevalt ajavööndist võib olla erisusi. On neid, kes teevad oma praktikaid päikeseloojangu paiku või mõnel teisel igapäevaelu toimingutega sobituval ajal. Kõige tähtsam on regulaarsus ja isiklik kogemus.
Sadhana annab joondatuse ja vajaliku energia kogu päevaks, aitab tasakaalustada meelt ja tugevdab sisemist keskset telge. See praktika võimaldab luua vaikuse, milles saab teadlikult kuulata ja tajuda oma kõrgemat olemust.
Kundalini jooga Eestis
Kundalini jooga jõudis Eestisse teadaolevalt Marika Blossfeldti kaudu (USA/Eesti), keda enamasti tuntakse eelkõige kui tunnustatud koreograafi ja tantsijat. Aastakümneid tagasi said tema kaudu paljud inimesed Eestis oma esmase kogemuse kundalini joogaga.
Marika Blossfeldt meenutab:
“Tutvusin kundalini joogaga esimest korda New Yorgis 1993. Aastal, kus Ravi Hari Kaur viis läbi sissejuhatava tunni ning armusin sellesse joogaliiki esimesel hetkel. Jätkasin oma õpinguid Ravi Hariga ning andsin esimesed kundalini jooga tunnid Eestis juba 1994. aastal Von Krahli teatri näitlejatele ja tantsijatele. Samal aastal õpetasin kundalini joogat ka Baltoscandali teatrifestivalil.”
